Thursday, January 8, 2015

Teadmised ühelt koolituselt õpetajatele ja kasvatajatele

Mul oli au lapsevanemana osaleda ühel tagasihoidlikul koolitusel, kus räägiti lasteia ja kooli töötajatele autismist ja sellest, kuidas temaga toime tulla. Tegelikult oleks sellist koolitust vaja lausa telepurki panna või yuutuubi üles riputada, sest selline info, mida seal jagati, võiks olla kättesaadav kõigile. Arvasin juba end autismi alal üsna tark olevat, kuid sellegipoolest sain päris palju uusi teadmisi juurde.
1. Autistil pole oma autismis halb olla. Halb hakkab tal alles siis, kui teda sellest autismimullist välja hakatakse tirima.
2. Autisti kuulmistaju võib olla selline, et kõik helid, mida tema kuuleb, on tema jaoks ühtlaselt valjud. Kasvõi see, kui naabri kukk kireb, on tema jaoks sama valju, kui televiisor nina all. Ja kui ette kujutada, et kõik need hääled, mis parajasti kosta on, oleksid meile kui normintellektiga inimestele ühtlaselt valjud, siis jaks see meid kindlasti närvi ja me tahaksime, et see lõpeks. Nüüd võib siis ette kujutada, miks autistid kipuvad keregesti erinevate seadmete lärmile agressivselt reageerima. Agressiivsus tuleb sellest, et ta ei oska end muudmoodi väljendada.
3. Autistid ei ole kunagi pahatahtlikud. Neil ei ole kunagi eesmärki teistele halba teha. Kuid sellegipoolest nad võivad lüüa, lükata ja märatseda, ent see on sellepärast nii, et nad ei oska end muudmoodi väljendada.
4. Autistide ruumitaju võib olla teissugune kui normaalsetel inimestel. Näiteks ei pruugi nad aru saada, kui kaugel asub toa sein, põrand, lagi vms. Nad võivad sellepärast pealtnäha naljakalt käituda. Näiteks löövad jalaga vastu seina või katsuvad käega vaipa või kardavad üldse ruumi siseneda. Samas on neid võimalik ka siin natuke suunata. Näiteks jalaga virutmise asemel õpetada käega silitamist. Nad ju ise ei pruugi selle peale tulla.
5. Teatud värve võib neil olla valus vaadata. Sellisel juhul on mõistlik neid värve vältida.
6. Sama ka silmavaatamisega. Neile võib teiste silmavaatamine tekitada füüsilist valu. Pole ju vaja vägisi autistil sundida endale silma vaatama, kui ka ilma silmsidemeta saab suhelda.
7. Ebasobivate käitusmiste tegevustele on võimalik leida asendustegevusi. Näiketks pole mõtet öelda autistile: "Ära jookse!" vaid mõistlik oleks öelda: "Kõnni!" või "Seisa ja oota!". Autist ei pruugi ise selle peale tulla, et ühe tegevuse asemel võiks teha hoopis teist.

No comments:

Post a Comment